pühapäev, 27. märts 2011

Ajajujee

Peale langust peab tulema tõus.
Põhimõteliselt hakkasin otsima uut tööd. Saatsin vist 6 kohta oma CV.
Vastatud on 2st kohast. Üks säästukas, kus käisin ka juba intervjuul. Läks vist suht normaalselt.
Teine koht on Tartu bussika kohvik. Käisin ka intervjuul ning tuli välja,et mind oli valitud välja 180 inimese hulgast 4 hulka. Eile õhtul helistati ja teatati,et pean minema proovi päevale, olin saanud 2 hulka. Pmst nad otsivad inimest, kes töötab 2 päeva köögis ja 2 päeva leti taga. Käisin siis täna ja ma arvan,et mul läks hästi. Kuigi ma pole kunagi köögis töötanud on mul palju olnud abi Damianist, kes mulle igast väikseid nippe on õpetanud ja kuna ma temaga ka köögis tööl kaasas käisin ,tundsin end nagu kala vees. Väga normaalsed ülemused on seal ning ka need töötajad kellega ma kohtusin olid täitsa ok.
Ma nii loodan,et ma saan sinna tööle. See oleks lihtsalt hüpersupermegasigalahe ja ma ei peaks enam koristamas käima, aga kui ma ka ei saa sinna siis pole elu veel läbi. Kindlasti sain kõvasti juurde enesekindlust ja jälle väikse kogemuse.
Mudu on nii ,et kõik on hästi.
Olime Sannile 5 päeva lapsehoidjad. Ta on ikka nii armas tobuke. Ainult ta arvas ,et kui ust närida siis ta saab minuga kaasa tulla kui ma nt tööle lähen ja ta üksi jääma peaks. Ata ei mäleta vist,et 2 uks on ka veel ees:/
Ai magama peaks minema.
Pakaa

teisipäev, 1. märts 2011

Elu veereb hernena täisuliku tervenaaaa!

Vaatasin,et Allar tegi endale blogi ja kohe tuli endal ka kirjutamise isu. Tervitused Keeniasse!
Kuu ajajooksul on päris palju muutund, ennekõike mu enesega.
Nii 1) MA EI JOO ENAM NAGU SIGA! (no vist nii hull ka polnd aga siiski.Juua tuleb osata ja nüüd ma siis õpin seda.. Aga noh enne ei saa ju sellest aru kui miskit kohutavat juhtub...).
2) Jätan suitsetamist maha. I fucking can do it! Eks näis mis sellest välja tuleb. Nv lähme maale karantiini. Hetkel pole veel päris lõpetanud kui olen seda kõvasti vähendanud 7-9 suitsult 3 peale. Esimesed päevad olid päris nõmedad,aga täna hommikul ei olnudki esimene mõte suitsule joosta. See on juba positiivne.
3) Üritan olla kodus asjalikum . (Koristan, teen süüa, PESEN NÕUSID ja ei istu koguaeg arvutis)
Hiljuti kuulasin R2 reedest saadet "Elamise kunst" ja seal oli teemaks ala midagi sellist,et kuidas olla hea inimene. Ning seal rääkis üks psüholoog,et iseloomu pole võimalik muuta küll aga on võimalik enesele valetada. No ja eks ma siis valetangi endale,et ma hakkan paremaks inimeseks. Siiani töötab vist.
Paar nädalat tagasi oli mul maailma lõpu tunne. Ausalt. Midagi nii jubedat ma pole elus kogenud, kuid see oli vajalik, et asjadest paremini aru saada. Ma lihtsalt olen vist selline inimene, kes ei oska õnnelikult ja rahulikult elada. Lihtsalt on vaja mingit laksu vastu pead. Ma tõesti põhjustest ei taha rääkida, sest see on päris jube. Kes teab, see teab ja las ta nii jääbki.
Aga oki ma magama nüüd. Homme peab lapiga vehkima minema. Ma tõsiselt vihkan seda tööd juba. Eriti kui iga asja kallal vingutakse, aga mida ma siin ikka vingun,et kõik vinguvad.
Tsa.