esmaspäev, 7. veebruar 2011

Tere tuju tuli.

No ma pole jälle väga ammu kirjutanud, aga ega sellest ju ei ole midagi.
Vahepeal on igasuguseid huvitavaid ja mitte huvitavaid sündmusi olnud. Suve lõpp oli üsna folgine ja rock rämbine + vähemalt 3 korda nädalas sai käidud zavoodis. Nüüd ka vahest eksib sinna ära, kuid see on muutund suht diskoteegiks kuhu saab niisama sisse jne. Ei kisu enam sinna nagu. Seal ei saa enam rääkidagi kuna tümps peksab nii kõvasti üle, kuid õnneks on Tartus veel palju häid kohti kus saab hängida ja maailma asju arutada.
Koos suvega lõpes ka mu ettekandja töö Alatskivil.Kooliga juhtus siis nii,et ma ei saand oma pabereid kätte (kalli "sõbranna" käest), kuid mis teha. Tegelikult mulle ei meeldi,et jälle üks aasta raisku läks,aga mis teha!.
Olin vist paar kuud tööta ja siis leidisn(ei leidnud aga pakuti) töö koristajana. Alguses ei tundund see eriti hea mõte, kuid pole midagi töö on töö ja ma vähemalt tunnen,et saan midagi kasuliku teha. Parem ikka, kui töötuna kodus passida kuigi rahaliselt tuleks see samaväärne välja. Vähemalt on mul mingi kohustus. Karjääri ma vast koristajana tegema ei hakka, aga kui vaja siis on juba kogemus olemas:P. Samas on mul ka palju vaba aega,et tegeleda endaga, lugeda, kuulata raadiot ja vaadata filme. Telekast ei ole mu arust enam midagi vaadata va mõned Etv saated ja seriaalid.
Üldiselt olen eluga rahul. Võiks vist öelda,et mitte miski ei lähe halvasti ja samas ka mitte midagi ei lähe hästi. Normaalne nooh:D
No pagan. Pean süüa minema tegema..Pärast jätkan
Vend tuli koju ja nõudis kohe süüa ja noh kuna mul tuleb söögi tegemine paremini välja siis ei jäänd mul muud üle:P
Ah jaa me elame nüüd 3ksi Tartus, juba sügisest. Hea on majandada siin omaette, aga maal on ka jube hea olla. Kui ikka 2 nädalat Tartus ära olen, tuleb jube igatsus minna maale müttama. Seal on hea rahulik ning seal on mu kassid ja koer. Ma ei saa ikka üldse ilma loomadeta elada. Jube tühi ja üksik tunne tuleb peale. Päris mitu korda olen tahtnud loomadevarjupaika minna ja sealt endale ühe kiisu võtta, kuid siis mõistus taotakse mõistus jälle pähe. Ja no eks ta õige ole ka, kunagi ei tea ju kuhu ma jälle minna tahan ja siis loomake peaks üksi jääma...aga seda ma ju ei tahaks.
Tahaks juba õppima minna, mul on siuke tunne,et mu pea varsti lõhkeb kuna mul on nii palju jama peas. Tänu sellele vabale ajale tegelen pidevalt igasuguse info kogumisega ja tahaks seda nüüd kuskile rakendada ka. Kuigi mul on selline tunne,et kui ma lõpuks sinna kooli jõuan siis ei viitsi ma seal enam üldse olla. Mida ma õppida tahaks?
Variante on tegelikult mitu. Esimene oleks Tkh-s turismikorraldus. Arvan,et see võib päris põnev olla, iseasi kas see mulle ka sobib, kuid pärast on palju edasiõppimis võimalusi aladele, mis vb sobiks mulle rohkem. Teiseks olen mõelnud sotsiaaltööle, mulle meeldib väga inimesi aidata ja arvan,et see ka sobiks minu iseloomuga kokku. Kui vahest bussi ootan siis on bussijaamades palju vanasid inimesi ja mis on imelik nad tulevad alati minu juurde,et juttu ajada. Isegi kui on seal palju teisi inimesi tulevad nad minu juurde, sest ma viitsin kuulata ja kaasa noogutada. Pärast jutuajamisi nad tänavad mind ja see tänu mis nende silmist kiirgab muudab mu päeva ilusaks. Kolmandaks olen mõelnud mingit meediaga seotud tööd, kuigi see tundub mulle suhteliselt utoopilisena ja ilmselt jääb lihtsalt unistuseks, sest ma pole kunagi eriti hästi lauseid osand kokku panna, minu kirjutamis oskus nagu ka siit näha on suhteliselt 0 lähedane, kuid unistada pole ju patt? Ning meedia mõiste on suht lai...
Nii ma arvan,et sellega ma hetkeks ka lõpetan.

Kommentaare ei ole: