Holla!

No nyyd on vist juba 3 kuud möödas sellest kui viimati blogisin.
Vahepeal on kevadwst saand suvi ning tore on olnud.
Endiselt töötan veel saasta marketis, kuid kauaks see enam nii ei jää. Ma ei kujutaks ette, et ma suudaks seal mega kaua töötada. Noh tore on kui kliendid mind kiidavad ning arvavad, et ma olen kõige sõbralikum tööline seal hullumajas, kuid siiski sellest ei piisa:P Vahest oleks vaja ka kiitust mujalt a paraku see on selles kohas ebatõenaoline. Esmaspäeval saadan oma dokumendid kooli ja loodan,et ma ka sisse saan ning, et ma tegin ikka õige valiku.
Kahe nädala pärast läheb Damian Poola. Tööle. Niisiis olen üksi, mingi üle kuu vist, anoh, kui raha on kõigest muust tähtsam siis, good luck.
Eks näis ,mis saama hakkab. Mina igaljuhul kuskile ei liigu enne ,kui mul paberid koolist käes st 2 aastat.
Suitsetamist ma maha ei suutnud jätta. Krdi töö. Suitsetamine on enamvähem ainuke võimulus sealt poest minema saada nt 12 tunni jooksul ja seegi vaid 3-4 minutiks. Vahel pole võimalik isegi oma 30 min pausi teha. A ofkoors on see vaid vabandus.
Aga ma ei hala vähemalt olen veits pensioni kogund endale, selle 3 kuu jooksul :D
Jaanipäevad jäid mul vahele, kuid selle eest käisin Rabarockil. Tore oli, isegi väääga. Vaheldus missugune. A pea ajas ka sassi. Vahest on mul tunne,et ma ei saagi täiskasvanuks. Mul on KÕÕIK olemas, kuid ikka ma tahan seda mida mul ple. See on vist siit blogidest ka varem läbi käind. See tähendab,et ma ei muutu ja ma vajan vabadust, endiselt. Miski trauma lapsepõlvest või ma ei kujuta etteeeee...
Aga mul on heameel,et ka vanad sõbrad on mind lõpuks avastanud, peale 3-4 aastast pausi.
Ahjaa ja no lõpuks ma nuiasin endale ka sünnipäevaks jänku välja. Ma lihtsalt ei oska elada nii,et mul ple üht pehmet ja karvast lemmikut.Ta on kihvt jänku poiss,kes sööb krõpsu, juustu ning kõike muud, millest hambad läbi närivad. Tema arvates on puurid lollidele ning kui vähegi keegi inimene möödub peab ta selle avama. No ja peaga vastu seina jooksmine on ka sigalahe:D üldiselt ma ei kahetse,et ma ta võtsin. Jäaänek(ta nimi) on küll veits arg, kuid ma näen,et ma olen talle asendamatu(L). Ta on minusse ning ta ei kannata puuris kinni istuda.
Aga see vist ongi kõik tänaseks.
Elame,naudime ning tunneme elust MÕNU!
Pai.

lihavalu

Noo nii.
Uudiseid nii palju et kõik on hea.
Esmaspäeval ma siin sain 23. Mhh, vanus ajab takka ja mina ikka lihtsalt olen .
Tglt elu hakkab natukenegi üles mäge minema. Ma küll bussika restorani tööle ei saanud kuna sinna võeti vanem ja kogenum tööle, aga säästukasse sain..
Päris huvitav on seal teglt, lihtsalt segane elu. Lihased valutavad ja vabad päevad on lihtsalt nauding. Rohkemat " ameti saladused" ei luba rääkida.
A mis seal ikka sammuke edasi vähemalt:D
Sügisel kappan KINDLADSTI kooli. Ma ei viitsi enam olla keskharidusega töllaks. Arvan, et ma lähen hooldustöötajaks õppima. Selline paras amet mulle, kellele meeldib aidata ja muretseda teiste heaolu pärast.
OI aga praegu on kell nagu pool 3 juba ja oleks mõistlik magama minna.
C u!

Ajajujee

Peale langust peab tulema tõus.
Põhimõteliselt hakkasin otsima uut tööd. Saatsin vist 6 kohta oma CV.
Vastatud on 2st kohast. Üks säästukas, kus käisin ka juba intervjuul. Läks vist suht normaalselt.
Teine koht on Tartu bussika kohvik. Käisin ka intervjuul ning tuli välja,et mind oli valitud välja 180 inimese hulgast 4 hulka. Eile õhtul helistati ja teatati,et pean minema proovi päevale, olin saanud 2 hulka. Pmst nad otsivad inimest, kes töötab 2 päeva köögis ja 2 päeva leti taga. Käisin siis täna ja ma arvan,et mul läks hästi. Kuigi ma pole kunagi köögis töötanud on mul palju olnud abi Damianist, kes mulle igast väikseid nippe on õpetanud ja kuna ma temaga ka köögis tööl kaasas käisin ,tundsin end nagu kala vees. Väga normaalsed ülemused on seal ning ka need töötajad kellega ma kohtusin olid täitsa ok.
Ma nii loodan,et ma saan sinna tööle. See oleks lihtsalt hüpersupermegasigalahe ja ma ei peaks enam koristamas käima, aga kui ma ka ei saa sinna siis pole elu veel läbi. Kindlasti sain kõvasti juurde enesekindlust ja jälle väikse kogemuse.
Mudu on nii ,et kõik on hästi.
Olime Sannile 5 päeva lapsehoidjad. Ta on ikka nii armas tobuke. Ainult ta arvas ,et kui ust närida siis ta saab minuga kaasa tulla kui ma nt tööle lähen ja ta üksi jääma peaks. Ata ei mäleta vist,et 2 uks on ka veel ees:/
Ai magama peaks minema.
Pakaa

Elu veereb hernena täisuliku tervenaaaa!

Vaatasin,et Allar tegi endale blogi ja kohe tuli endal ka kirjutamise isu. Tervitused Keeniasse!
Kuu ajajooksul on päris palju muutund, ennekõike mu enesega.
Nii 1) MA EI JOO ENAM NAGU SIGA! (no vist nii hull ka polnd aga siiski.Juua tuleb osata ja nüüd ma siis õpin seda.. Aga noh enne ei saa ju sellest aru kui miskit kohutavat juhtub...).
2) Jätan suitsetamist maha. I fucking can do it! Eks näis mis sellest välja tuleb. Nv lähme maale karantiini. Hetkel pole veel päris lõpetanud kui olen seda kõvasti vähendanud 7-9 suitsult 3 peale. Esimesed päevad olid päris nõmedad,aga täna hommikul ei olnudki esimene mõte suitsule joosta. See on juba positiivne.
3) Üritan olla kodus asjalikum . (Koristan, teen süüa, PESEN NÕUSID ja ei istu koguaeg arvutis)
Hiljuti kuulasin R2 reedest saadet "Elamise kunst" ja seal oli teemaks ala midagi sellist,et kuidas olla hea inimene. Ning seal rääkis üks psüholoog,et iseloomu pole võimalik muuta küll aga on võimalik enesele valetada. No ja eks ma siis valetangi endale,et ma hakkan paremaks inimeseks. Siiani töötab vist.
Paar nädalat tagasi oli mul maailma lõpu tunne. Ausalt. Midagi nii jubedat ma pole elus kogenud, kuid see oli vajalik, et asjadest paremini aru saada. Ma lihtsalt olen vist selline inimene, kes ei oska õnnelikult ja rahulikult elada. Lihtsalt on vaja mingit laksu vastu pead. Ma tõesti põhjustest ei taha rääkida, sest see on päris jube. Kes teab, see teab ja las ta nii jääbki.
Aga oki ma magama nüüd. Homme peab lapiga vehkima minema. Ma tõsiselt vihkan seda tööd juba. Eriti kui iga asja kallal vingutakse, aga mida ma siin ikka vingun,et kõik vinguvad.
Tsa.

Tere tuju tuli.

No ma pole jälle väga ammu kirjutanud, aga ega sellest ju ei ole midagi.
Vahepeal on igasuguseid huvitavaid ja mitte huvitavaid sündmusi olnud. Suve lõpp oli üsna folgine ja rock rämbine + vähemalt 3 korda nädalas sai käidud zavoodis. Nüüd ka vahest eksib sinna ära, kuid see on muutund suht diskoteegiks kuhu saab niisama sisse jne. Ei kisu enam sinna nagu. Seal ei saa enam rääkidagi kuna tümps peksab nii kõvasti üle, kuid õnneks on Tartus veel palju häid kohti kus saab hängida ja maailma asju arutada.
Koos suvega lõpes ka mu ettekandja töö Alatskivil.Kooliga juhtus siis nii,et ma ei saand oma pabereid kätte (kalli "sõbranna" käest), kuid mis teha. Tegelikult mulle ei meeldi,et jälle üks aasta raisku läks,aga mis teha!.
Olin vist paar kuud tööta ja siis leidisn(ei leidnud aga pakuti) töö koristajana. Alguses ei tundund see eriti hea mõte, kuid pole midagi töö on töö ja ma vähemalt tunnen,et saan midagi kasuliku teha. Parem ikka, kui töötuna kodus passida kuigi rahaliselt tuleks see samaväärne välja. Vähemalt on mul mingi kohustus. Karjääri ma vast koristajana tegema ei hakka, aga kui vaja siis on juba kogemus olemas:P. Samas on mul ka palju vaba aega,et tegeleda endaga, lugeda, kuulata raadiot ja vaadata filme. Telekast ei ole mu arust enam midagi vaadata va mõned Etv saated ja seriaalid.
Üldiselt olen eluga rahul. Võiks vist öelda,et mitte miski ei lähe halvasti ja samas ka mitte midagi ei lähe hästi. Normaalne nooh:D
No pagan. Pean süüa minema tegema..Pärast jätkan
Vend tuli koju ja nõudis kohe süüa ja noh kuna mul tuleb söögi tegemine paremini välja siis ei jäänd mul muud üle:P
Ah jaa me elame nüüd 3ksi Tartus, juba sügisest. Hea on majandada siin omaette, aga maal on ka jube hea olla. Kui ikka 2 nädalat Tartus ära olen, tuleb jube igatsus minna maale müttama. Seal on hea rahulik ning seal on mu kassid ja koer. Ma ei saa ikka üldse ilma loomadeta elada. Jube tühi ja üksik tunne tuleb peale. Päris mitu korda olen tahtnud loomadevarjupaika minna ja sealt endale ühe kiisu võtta, kuid siis mõistus taotakse mõistus jälle pähe. Ja no eks ta õige ole ka, kunagi ei tea ju kuhu ma jälle minna tahan ja siis loomake peaks üksi jääma...aga seda ma ju ei tahaks.
Tahaks juba õppima minna, mul on siuke tunne,et mu pea varsti lõhkeb kuna mul on nii palju jama peas. Tänu sellele vabale ajale tegelen pidevalt igasuguse info kogumisega ja tahaks seda nüüd kuskile rakendada ka. Kuigi mul on selline tunne,et kui ma lõpuks sinna kooli jõuan siis ei viitsi ma seal enam üldse olla. Mida ma õppida tahaks?
Variante on tegelikult mitu. Esimene oleks Tkh-s turismikorraldus. Arvan,et see võib päris põnev olla, iseasi kas see mulle ka sobib, kuid pärast on palju edasiõppimis võimalusi aladele, mis vb sobiks mulle rohkem. Teiseks olen mõelnud sotsiaaltööle, mulle meeldib väga inimesi aidata ja arvan,et see ka sobiks minu iseloomuga kokku. Kui vahest bussi ootan siis on bussijaamades palju vanasid inimesi ja mis on imelik nad tulevad alati minu juurde,et juttu ajada. Isegi kui on seal palju teisi inimesi tulevad nad minu juurde, sest ma viitsin kuulata ja kaasa noogutada. Pärast jutuajamisi nad tänavad mind ja see tänu mis nende silmist kiirgab muudab mu päeva ilusaks. Kolmandaks olen mõelnud mingit meediaga seotud tööd, kuigi see tundub mulle suhteliselt utoopilisena ja ilmselt jääb lihtsalt unistuseks, sest ma pole kunagi eriti hästi lauseid osand kokku panna, minu kirjutamis oskus nagu ka siit näha on suhteliselt 0 lähedane, kuid unistada pole ju patt? Ning meedia mõiste on suht lai...
Nii ma arvan,et sellega ma hetkeks ka lõpetan.